Varrasirdimis addojuvvo ođđa varra rupmašii. Dat sáhttá dárbbašuvvot lihkuhisvuođa maŋŋá, doaimma oktavuođas dahje oassin dávdda divššus.
Mii lea varrasirdin?
Varra mii geavahuvvo boahtá olbmuin geat leat addán vara varraguovddážiin miehtá Ruoŧa. Varra dárkkistuvvo ja várrugasvuođadoaimmat čađahuvvojit vai varra olbmos geas lea njoammudávda ii addojuvvo earrásii. Sihke mánát ja rávisolbmot sáhttet oažžut varrasirdima.
Goas dárbbašuvvo sirdin?
Don sáhtát oažžut plasma jos leat massán ollu vara dahje jos dus leat buollinvahágat. Son gii oažžu sirdima varradávdda dihte oažžu dávjá sihke rukses cellaid ja varralihpuid.
Ráhkkaneapmi
Ovdal varrasirdima váldojuvvo varraiskkus mii mearrida du varrajoavkku: A, B, AB dahje 0 (nolla). Dearvvašvuođafuolahus mearrida makkár iskkusat dárbbašuvvojit ja man guhká dat leat gustovaššat. Sirdimis fertejit addi ja vuostáiváldi varrajoavkkut heivet oktii.
- A sáhttá addit vara joavkkuide A ja AB, ja vuostáiváldit joavkkuin A ja 0.
- B sáhttá addit vara joavkkuide B ja AB, ja vuostáiváldit joavkkuin B ja 0.
- AB sáhttá addit vara dušše joavkui AB, muhto vuostáiváldit buot joavkkuin.
- 0 sáhttá addit vara buot joavkkuide, muhto vuostáiváldit dušše iežas joavkkus.
Rh-fáktor gávdno sullii 85 %:s Ruoŧa álbmogis (Rh+). Loahppa 15 % leat Rh-negatiiva (Rh−). Rh-positiiva sáhttá addit vara dušše eará Rh-positiivaide, ja Rh-negatiiva sáhttá addit goappašiid joavkkuide.
Juohke sirdima ovdal váldojuvvo varraiskkus heivvolašvuođaiskkadeami várás. Analysa ádjána diibmu dahje guokte. Dearvvašvuođafuolahus mearrida man guhká iskkus lea gustovaš.
Ná dáhpáhuvvá sirdin
Varrasirdimis johtá varra rupmašii varrasuona bokte gieddegierragis, gieđas, čoarbbealis dahje čeabetsajis. Don beasat dábálaččat veallát divššu áigge. Jos nálaid stoahkkan orru veadjemeahttun, de sáhtát oažžut suoivvanplásttara dahje vuoiddasa.
Muital bargiide jos leat balus dahje jos dus leat gažaldagat. Doarjja gávdno. Mánát sáhttet buorebut oassálastit go besset ovdagihtii diehtit mii dáhpáhuvvá.
Man guhká ádjána sirdin?
Okta varraseahkka ádjána dábálaččat diibmu dahje guokte. Varraárvu loktana dábálaččat sullii 10 g/l juohke ovttadaga nammii. Man ollu ovttadagat addojuvvojit, dan mearrida buhccá dilli ja sirdima siva. Varralihppusirdin ádjána dávja 30 minuhta.
Buorre diehtit
- Mánná gii dárbbaša sirdima oažžu váldit lagamuččas mielde.
- Varrasirdima maŋŋá lea dábálaš dovdat iežas eanet fámolaččat. Dat guoská sihke mánáide ja rávisolbmuide.
- Váttisvuođat varrasirdima maŋŋá leat hui hárvenaččat.
- Muhtimat sáhttet leat badjelmeare hearkkit, muhto dat lea hárvenaš. Muital dálpánis bargiide maiddái unna váivviid birra – sirdin sáhttá dahkat gaskkalduhttojuvvot ja reakšuvdna guorahallojuvvot.
- Vara sáhttá dárbbašit máŋgga siva dihte: riegádahttima, doaimma dahje lihkuhisvuođa oktavuođas.